JCI Tartu liikmed sellest, miks nad on JCI-s ning mida on nemad tänu noortekojale õppinud...

Ene Seidla

“Tänu Noortekojale olen õppinud":

Juhina pean mõtlema alati 3 sammu ette.

Tulevikukogemusi (st. mis võib toimuda,kui.. ) olen õppinud Eesti ja teiste maade kodalastelt.
ET toimetulek erinevustega määrab globaalses maailmas edu. Olen õppinud oma eelarvamust mitte kohe välja prahvatama ja selle asemel mõtlema: mis sellele inimesele või rahvusele nö. “peale läheks", et neid kaasata.
ET inimtegevuse “mootori" käivitavad tunnustamine, võistlusmoment ja eneseteostus.
ET mõtet on mängida ainult iseennast. Juht on “alasti" ja teda võetakse tõsiselt ainult siis, kui ta väljendub siiralt.

Pean praegu õigemaks olla pigem treener kui juht. Kus võimalik, kasutan jutu asemel kogemust – olen omandanud konkreetsed oskused. Oskan meeskonda paremini kokku panna ja koos hoida.
Püüan sinnapoole, et isikliku arengu ja tööalase arengu eesmärgid ühtiksid.

Eestlasena maailmaorganisatsioonis
Olen läbi teinud mõnedki läbirääkimise ja diplomaatia väljakutsed. Kui lähen kuhugi üksi, olen suuteline kontakte looma ja enda eest seisma. Olen saanud fantastilisi ideid, kuidas esitleda, müüa, panna inimesi endast rääkima.

Inimesena
Olen leidnud sõpru kogu eluks kogu maailmast. Nautinud turvalist keskkonda seltskondlikuks väljaelamiseks. Kogenud tunnet, et teen “midagi head ja õiget".

Siiri Odrats

Iseenda seisukohalt olen selles organisatsioonis õppinud suhtlemist kõige erinevamates olukordades ja eri rahvustest inimestega. Õppinud mõistma, et eri kultuurid näevad maailma erinevalt. Tunnen, et see on avardanud minu silmaringi ja tõstnud tolerantsust. Tegelikult algab kõik suhtumisest, soovist mõista ja valmisolekust vastutada. Neid omadusi väärtustab noortekoda kindlasti.


Tööandjana olen leidnud JCI kaudu mitmeid häid töötajaid ja spetsialiste, samuti koostööpartnereid. Ühised väärtushinnangud ja eluhoiakud annavad paraku garantii, et tegemist on hakkajate ning edukate noorte inimestega, kellega arvestada võib.